Sel aastal puudutas mind laulupidu kohe väga tugevasti … mäed pani liikuma ja tuule puhus purjeisse minu jaoks laulupeo lavastaja Astrid Hallik. Terve mai kuu oli korraga tegevust täis! Selle pildiseeria pildistamise ajal viis Astrid mind paljudesse huvitavatesse kohtadesse ja tutvustas palju väga huvitaid inimesi … ja see ei olnud ikka veel kõik – Tartu ja Eesti ajalugu tuli minu ellu korraga ustest ja akendest ja küll see oli huvitav!
Laulupidu oli pühendatud ühele väga olulisele naisele Eesti ajaloos, naisele nimega MIINA HÄRMA (1864-1941). Ta oli esimene eesti naishelilooja, -organist ja -dirigent … ja tegelikult veel paljudes asjades päris esimene naine rajades uhket teed ka paljudele teistele andekatele eesti naistele. Laulupidu läbivaks teemaks oli Enne ja Nüüd. Õun sümboliseerimaks tänapäeva, mil maitseme Miina Härma elutöö kauneid vilju.
Minu osaks jäi vastavalt laulupeo lavastaja soovidele pilti püüda hetked NÜÜD. Töö kulges kiires tempos ja suures mahus … sooviks olid liikumist näitavad pildiseeriad. Oma postituses teen kerge ülevaate läbitud teemadest ja kuuldud ajaloost. See on ainult pisku kõigest …
Astrid oli leidnud Miina Härmale uskumatult sarnase neiu nimega Anett Raudla ja üllatus veel juurdegi, ka tema on pärit Kõrvekülast! Täpselt nagu Miina Härmagi! Teekond sai alguse Tartu Vanemuise näitlejate kostüümilaost! Uksed, mis on tavakodanikule suletud, avati meile ;) Grimmi ja soengu tegid Anett’ile paljudel elualadel andekas ja väga huvitava jutuga naine Aino Kartul. Kui ma temaga pühapäevasel hommikul Tartu Maavalitsuse lukus ukse taga Astridit ja Anetti oodates esimest korda kohtasin, jäin teda suu ammuli kuulama … seda ei juhtu minuga nüüd nii tihti ka mitte …
Miina Hermann 26 aastasena. All olev pilt on pärit internetist, sama foto sai meile eeskujuks nüüdisaja Miina grimmis:
Ja asusime esimesi ideid ellu viima. Valge maja pildil oli viimaseks Miina Härma koduks, kust ta siis kogu aeg kuhugi teel oli, et ikka eesti muusikaelu edendada.
Miina Härma Gümnaasium Tartus:
“… kõige lähemal Miina südamele on Tartu Helikunsti Selts ja Tartu Kõrgem Muusikakool. Nende hääks on ta valmis kõik tegema. Tuleb jälle, tervitab naeratades, küsib tervise järele ja pakub siis kontserdipileteid. “Tõin teile koju kätte, ega teil enesel ole aega minna otsima.” On veidi piinlik: kas oleme siis oma muusikaharrastuses niikaugel, et ainult siis läheme, kui kunstnikud ise pileteid koju kätte toovad. Lausun siis arglikult: “Aga kas peate siis just teie neid müütama?” – ” Aga kes siis, teised seda ka ei tee ja mul on kahju inimesist, kes käivad vaid kinos ja ei teagi, et on olemas elav muusika, ELAV muusika, ja et see on väga, väga ilus.”” (Koguteos. Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks”, 1934)
Alljärgnevad pildid on tehtud Tartu Ülikooli aulas. Aula asub TÜ peahoones ja on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri pärleid Eestis. Hoone ehitati 1804–1809 ülikooli arhitekti, professor Johann Wilhelm Krause projekti järgi.
Kas teadsid, et Miina Härma ei armastanud olla tegevuseta. Kui ta ei tegelenud otseselt omal alal, olid tal sukavardad alati käes, isegi lauluproovide vahel. Ja siit ka meie sukavardapildid ;)
Just selles räämas Tartu Tähe keskuse majas aadressil Tähe 101 käib paljude teiste toredate ettevõtmiste ja noorte inimestega koos ka Puhkpilliorkester Tartu. Loodetavasti saab see tänuväärne keskus ka kunagi ilusa ja lugupidava uue kuue! Seal koos käivad andekad inimesed on seda igati väärt!
Pere. Miina Härma kasvatas oma lähedaste sugulate lapsi.
“… Kuigi Miina Hermann (aastani 1935 oli tema nimi Miina Hermann) ei puutu kokku teoreetilise pedagoogikaga, tuleb tal seda enam teotseda tegelike kasvatusprobleemidega. Ja neis ei jookse Miina Hermann ummikusse, kuna ta lähtub südamega tuntud, aga ühtlasi teadlikust vaatekohast: “Me võime last mõista, sest oleme kord ise lapsed olnud; laps aga ei suuda sel määral mõista meid. Seepärast on vanemate kohus esijoones kõik teha, et ei oleks ületamatut vaheseina laste ja vanade vahel. Miks osatakse ainult jõuluõhtul olla lastega laps? – Me peame lapses nägema inimest, siis suudame hoiduda väärsammudest kasvatuses.”” (Koguteos. Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks”, 1934)
Kuldsed sõnad Miinalt! Üldse leidsin ma selles nii vanas raamatus palju ilusaid või üllatavaid mõtteid ja ütlemisi ja tarkusi! Tasub lugeda! Ja eriti põnev oli lugeda mõtteid abielust :) Ikka samas raamatus lk 220-221 :) Piiluge järele ;)
“Tavaliselt aga, kui jutt viia armastusele ja abielule, vastab ta lakooniliselt: “Kui oleksin noorena abiellunud, poleks ma loonud ühtki laulu ega annud ainustki kontserti. Koidula abiellus ja vaikis.” Sellega on jutt otsas, kaugemale enam ei saa.” (lk 155)
Kahjuks see nii vist on …
Astrid tegi minust fotosessiooni ajal salaja mobiiliga pilti ;) See on üks huvitavatest hetkedest … mõte oli aga ei olnud kuskilt kohe hea taustaga täisõites õunapuud vabalt võtta, seega kasutasime seda, mis Tartu linnas silma alla sattus ;) Pildistame Karlova linnaosas.
Aastal 1884 võttis Miina Härma koos Paula Hermanni ja Emilie Beermanniga osa sinimustvalge suuremõõtmelise siidlipu õmblemisest, mis kingiti Eesti Üliõpilaste Seltsile. Siit ka lipu ja seltsimaja pildiseeria:
Eesti lipuga oli Miinal kokkupuudet veelgi.
Lastehoid. 1897. aastal asutas Miina Härma esimese Eesti suvise lasteaia kooliskäivatele poeglastele! Näitlikud pildid järgnevad all. Need pildid on tehtud tänapäeva Kõrveküla koolimaja aias. Kuna Miina Härma isa töötas kooliõpetajana, siis oli Miina lapsepõlvekoduks koolimaja. Ka Kõrveküla koolimaja! Küll siis mitte see suurem ja uuem, vaid vana puumaja, mida saab ka praegu vaatama minna! Vana koolimaja ees, maantee ääres, on Miina Härma mälestuskivi.
18.–20. juunil 1869. aastal toimus Tartus Eesti I üldlaulupidu. Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõige kardeti kohalike saksa ajalehtede õelaid kommentaare. Peaproov õnnestus aga suurepäraselt. Kontsertide jaoks oli üüritud Ressource’i seltsi aed, mis asus praeguse Tartu Peetri kiriku vastas. Pealtvaatajaid oli hinnanguliselt 15 000.Viimasel pildil ülal ongi näha laulupeo toimumise koht, sinna on paigutatud esimese laulupeo mälestuskivi.
Jah, Tartus on olnud selline huvitav aed nagu Ressource’i seltsi aed ja vaadake mis uhke vaatega veel Narva maanteel Peetri kiriku kandist mäest alla linna poole (pilt internetist):
Pepleri ja Kuperjanovi tänava nurgal asuv Tartu Maarja kirik valmis 1842. aastal. Ma käisin kiriku vastas ülikoolis, vaatasin aknast välja ja mõtlesin, et milline huvitav hoone! Ma ei saanud siis pihta, mis hoone see selline on, uhkete akendega … torni ju ei olnud … tänu tänavusele laulupeole, tean ma, mis kirik see on :) Ja kui suure ajalooga kirik veel! Kirikupildid on leitud internetist ja klaveripildid tegin kirikute ööl mobiiliga. Sellele klaveril mängis omal ajal ka Miina Härma!
… ja veel huvitavat, kas teadsite, et Tartu vana Maarja kirik ehitati arvatavasti 14. sajandil Tartu saksa koguduse kirikuks. Kirik hävis Põhjasõjas ja selle krundile ehitati 19. sajandi algul Tartu Ülikooli uus peahoone!
Ja, et nagu enamik teisi Tartu vanalinna ehitisi, oli ka vana Maarja kirik ehitatud parvedele. 2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel tuli peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal maapinnast välja arvukalt kunagise vana Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi … jne, ja nii edasi … ajalugu on ääretult põnev! Miks küll ei õpetata koolides meie oma kodukandi ajalugu, ei viia vaatama neid samu hooneid, mis seisavad veel ajale kiuste meie nina all püsti! Ei räägita, kuidas nad siia said ja mis oli nende mõte ja kust üldse Tartu alguse sai … ? Nii ma olin astunud ämbrisse, mis tundus põhjatu kaevuna … unustasin end raamatukogus Tartu 9ndasse sajandisse ja sealt tagasi tänapäeva ja siis sattus minu kätte raamat eesti naiste ajaloost … mis oli ääretult masendav, tagatipuks sain teada, et sõda on paljudel põhjustel ka hea! Sa püha müristus!
Tagasi teemasse :) Mobiilipilt Tartu laulupeolt:
Võru inimesed, me kõik teame Võru kultuurimaja KANNELT, eks. Kas teate, et aastal 1881, asutasid ärksamad võrulased esimese eesti seltsi nimega “Kannel”. Seltsil puudus tol ajal kindel asukoht ja nende pidev ühest paigast teise kolimine mõjus seltsi edukusele takistavalt. Kui nad 1899a suvel maakondliku laulupeo korraldasid, valisid nad tol ajal tõusva tähena eesti muusika- ja laulumaailmas olnud Miina Hermanni endile laulupeo üldjuhiks. Rahvas ihkas Miinat väga näha ja laulupidu kujunes seega väga edukaks, lausa nii edukaks, et laulupeo sissetuleku eest sai selts osta omale maatüki ja alata eeltöödega seltsimaja ehitamiseks! Miina Hermann pani aluse meie KANDLELE!
“… Kord küsiti helivõlurilt: “Miks pole eesti naismuusikute hulgas väljapaistvaid komponiste?” Vastus oli huvitav: “Naised ei suuda veel kunstile ohverdada täit elu. Kunst aga vähemaga ei lepi.” (Koguteos. Anna Haava, Miina Hermann, Aino Tamm. 70 a. sünnipäevaks”, trükk 1934)
Ja nii ongi! See kunsti osa siis.
… lugedes neid vanu mälestuskirju ja sõnu raamatutest, mis räägivad Miina Härmast, siis nii väga tahaks ajas tagasi rännata, oma silmaga näha ja oma südamega tunda seda suurt ja uhket eestikeelse koorilaulu kõla. Võibolla ma eksin … võibolla mitte … arvan, et tänapäeval ei laulda koorilaule enam nii südamega, nii suure uhkusega, nii silmade särades … vähemalt mitte avalikel suurtel üritustel … pean siiski märkima, et erilise tunde sain endasse kui Astrid Hallik mind TuleTulemise avaüritusele 15ndal juunil kutsus. Päris esimestel tundidel mind Raadi mõisa pargis ei olnud, sest olin tulnud öösel just pikast pulmast ja natuke külma saanud. Küll ajasin end üles Laulupeo muuseumi ja Toomemäel toimunud ürituse ajaks. Just Toomemäel sain kuulda seda ÕIGET koorilaulu. Andke mulle andeks, koorilauljad, aga eks see on igas elu valdkonnas nii, et kui teed juba tööna, siis teed tööna … kirge sealt ei leia! Toomemäel nägin ma kirge! Ja rahvatantsukirge! Esimest korda elus! Esinejad laulsid ja tantsisid endile! … ja sealt ürituselt on mul ka mõned pildid, need lisan siia hiljem juurde!
Tänan toredate ühiste hetkede eest Astridit! Ja Valdur Rosenvald, Sind ka! Sinuta ei oleks seda minuga juhtunud! ;) Ja Anett, Sa oled uskumatult tubli noor neiu!