Ma vist ei ole eriti endale väljakutseid esitanud ega ka suuri uusaastalubadusi lubanud. Ju ei ole midagi inspireerivat olnud. Seega olen praegu päris huvitavas vaatepunktis. Olles juba olnud mõned päevad huvitavas energias, otsustasin selle mõtte 26ndal jaanuaril välja hõigata. Avalikult välja öeldes tundub mõte justkui rohkem päris ja ametlik. Ja kes see soovib oma sõnu süüa? Justkui lõikaks omal ise ära taganemistee, kindlustamaks, et asi saaks teoks.
RIIETUSESEMETE MITTE OSTMINE, 26.01.2020 – 25.01.2021
Lisatingimused:
- Olemasolevate riiete kasutamine terve aasta lõikes.
- Osta võib: pesu, sokid, sukad, sallid, kindad, vajadusel jalanõud, spordiriided, ujumusriided, ehted.
- Lubatud on riietusesemete ise õmblemine ja olemasoleva tuunimine.
Pärast väljahõiget oli nii huvitav ennast jälgida. Esiteks hakkas fantaasia metsikult tööle!
- Kui sa ei ole seotud kohustusega vastata standarditele, siis on sulle kõik muu lubatud. Standardid on poetooted. Kõik muu, mis on lubatud, on luba käia ringi kui kaltsakas … või minna riietumisega “hulluks”. Ja kes julgeb iitsatadagi?!
- Väljakutse võimaldab alati uuendada oma garderoobi ise õmmeldud esemega. See on ka põhjuseks õppida korralikult õmblema!
- Väljakutse jätab võimaluse tuunida olemasolevaid riideesemeid. Vauuu! Uhhh! Mis nüüd kõik võimalik on! Kui midagi tuunid … sa ei näe ju vaeva, et asja igavamaks teha!
- Ma saan süümepiinadetta minna kasvõi viiele järjestikusele sünnipäevale samas seltskonnas ühe ja sama kleidiga! Ja ma teen seda täiesti uuel tasemel täiesti teise tundega!
- Kui poepiirangut ei ole, siis sa ei viitsi õmmelda, olgem ausad. Nii lihtne on minna poodi ja riideese osta, kui kulutada tunde mõtlemisele, et mida õmmelda, kui kulutada tunde kanga, niitide, lukkude jne otsimisele, et idee teostada ja kulutada tunde, et see valmis õmmelda. Lisaks on kvaliteetse/moodsa kanga korral riideeseme hind palju suurem kui end tavapoeriietesse riietades (va kallid disainriided/kallid firmariided).
- Mul võiks nüüd jääda raha milleksi muuks … mh!? Ei?
- Aja kulule, mida ma kulutasin enne riiete ostule mõtlemisele, ma ei saa öelda, et ma nüüd edaspidi mõtlen vähem … arvatavasti on kohti, kus mõtlen kõvasti vähem ja kui läheb õmblemiseks/tuunimiseks, siis arvatavasti teen kõik aja tasa. Muutub aga kindlasti see, kuidas ma riietest mõtlen.
Tänaseks on väljakutse esitamise neljas päev. Ma ei ole midagi omale ostnud. Mitte midagi. Veel on ju vara ka. Suure hirmuga käin naisteriiete riidepoodidest suure kaare ja kiiruga mööda. Tunne on, et “Kristel! Kirjuta omale igale poole ja suurelt “šoppamine endale on keelatud!” ” Midagi uut loonud, õmmelnud või tuuninud ma ka ei ole. Lihtsalt mõnulen selles uues energias.
Öeldakse, et 2019 aasta seisuga said eelmise tsükli kokkuvõtted tehtud ja nüüd loome endale uut 12 aasta pikkust elutsüklit. Vaatan minagi minevikku ja teen siia väikese kokkuvõtte oma fotograafiaastate fotoeesmärgil tuunimistest, meisterdustest ja näputööst.
Vaatame lähiminevikku
Oma fotograafiaastatel olen lihtsalt foto jaoks midagi õmmelnud või tuuninud. Ainult foto jaoks ei olegi raske midagi tuunida või ajutiselt kokku panna. Pildistades saab vaatenurka valida ja riideid näiteks klambriga keha järgi kokku tõmmata või ka suvaliselt kokku õmmelda (masinaga, käsitsi). Vajadusel on photoshop mõnusaks vahendiks, et veel siluda, kui midagi jäi ebarahuldavalt:




























Kompositsioon võib tekkida ühest asjast. Leiad pidepunkti ja ehitad sellele kõik muu üles. Näiteks üleval oleva kolme pildi seeria sai kõik alguse poja pruunidest auguga pükstest. Lisapilte ja tegemisi samas teemas näeb lisaks siit.




