Mõtteread

Sa oled
Ja sind ei ole
Justkui jää
Nähtav ja nähtamatu

Sa oled
Ja sind ei ole
Justkui tuulehoog
Liigutad kõrsi ja puudutad mägesid

Sa oled
Ja sind ei ole
Justkui päike
Särad ja soojendad

Sa oled
… või olid
Kõik on sama
Ja nagu ei ole

2019

Looming perioodil 2010-2011:

Minu päris esimene:

Üks viimaseid tol eluperioodil, varahommikune laul kitarril:

Ilu

nähtav ja nähtamatu ilu
kananahas mu ihu
ilu lummuses
tunnen torget südames
hing värahtab
on see ilmsi
või kõigest uni?
seisan reaalsuse
ja ebareaalsuse piiril
kardan kaotada hetke
hetke, milles viibin
palun peatage aeg!
ilu lummuses
kümbleb mu hing!
kaunidust endasse ahmin
justkui uppuja
kes kalliks peab viimset õhku
kõik on viiv …
tahaksin hoida seda tunnet enese sees
et seda tunda
kui kaugemal viibin
et seda näha
kui silmad sulen
et särada ise
ja olla päikeseks enesele ja teistele
kuniks olemas olen …

Elukunstnik

Segi mu pea,
pahupidi mu tahe.
Enne kui taipan,
lubaduse taas annan.
Paha nüüd olla,
kuigi tahe suur,
anna siis aru,
et elu on muu.

Katki end rebiks,
ülesanded jaotaks,
tehtud siis kõik
täiuslikult oleks.
Alati ootamatust
planeerida saa.
Teadmatus segadust külvab,
ootustest sassis mu pea.

Ja kui siis jälle
sujub mu elu,
päevad justkui rööbastel veereks.
Ootused täidetud,
hea mul tunne.
End kiitusega premeerin:
olen edukas elukunstnik ma!

Rahutu hing

Rahutu hing,
mil rahuned sa,
mil lased mul olla
ja hetke nautida.
Tunnetada oma tundeid,
mõelda omi mõtteid,
meenutada, mis olnud,
kujutleda, mis tuleb.

Rahutu hing,
kuhu kiirustad sa,
aega ju on,
tahan hetke puhata.
Lase tunda mul rõõmu,
lase tunda mul kurbust,
leida oma mõtted
kiiruse varjust.

Rahutu hing,
miks oled rahutu sa,
kuhu on sul rutt,
mil rahuned taas.
Mis on ootamas ees,
et kiirustad sa
või on aega vähe,
et ei malda oodata …

Ingli puudutus

Täna öösel mind puudutas ingel, tema puudutus oli pehme kuid kindel.
Sain teada asju, mis ammugi selged, kuid mis siiani kauged ja ebamaised.

Kuid täna öösel mind puudutas ingel, tema puudutus oli pehme kuid kindel.
Ja enam polnud miski ebaselge, ega ebamaiselt ebakindel.

Täna öösel mind puudutas ingel, tema puudutus oli pehme kuid kindel.
Ta ütles: “Vabasta oma hing ja ava meeled, siis puhas särav selge valgus saadab sind kõiges.”

Täna öösel mind puudutas ingel, tema puudutus oli pehme kuid kindel.
Nii ma tarkusega valgustatud sain ning ema ja mees mul sellest hirmu täis.

Aga täna öösel mind puudutas ingel, tema puudutus oli pehme kuid kindel.
Nüüd ma olen kindlamast kindlam, see oli minu väike kaitseingel.

“kui kurbusest saab rõõm
ei ole elu enam piin
kaob kartus, kaob hirm
näole tekib naeruirv”

… koristades kappe, leiab igasuguseid asju sahtlipõhjast lisaks :)

“sest on teada tõde
üks elu on teise õde
ei enne pääse sellelt teelt
kui oled leidnud lahenduse”

“suur süda
vahel kiitsuke näib
kui süda valu täis

raske kui kivi
teda kaasas kanda
lihtsam on alla anda”

“õietolmu sõjas
haavata ei saa
kollased pommid
ei maju lammuta”

vaid kuu meil näitab teed

hõbedane valge kuu
kumab läbi õites puu
õrn naeratus mänglemas näos
sinu silmad minu silmades
õrn tuulehoog, mis riivab
kaasa püüab kõik viia
õhtutaeva kaunis kumas
nägin homset luba
rohi me jalge all paindub
tähistaevas mustreid palju
vaid kuu meil näitab teed
kuhu küll viib meid see?
Teadmata kõik tulev jääb
Kalliks mulle alatiseks jääd …

lase elul end kanda

lase elul end kanda
sulle mõeldud randa
elul loomulik tee
mis kuulub sinule

lase elul end kanda
ära sõua vastasranda
vaid pikendab see teed
kuhu jõudma pead sel eluteel

lase elul end kanda
usalda end looja hingekarja
tal varuks sel teel
on palju sulle veel

lase elul end kanda
miskit vägisi ei saa
kõik hea tuleb tasuta
miskit vastu nõudmata

lase elul end kanda
ja tänutunne südames
vahel hetkeks peatu
et näha, et elu sul veatu

Laul: